Lapsehoidja/lasteaiaõpetaja assistendi koolitus koos juhendatud praktikaga (registreerimine pole avatud)

​​Koolituse nimetus – Lapsehoidja/lasteaiaõpetaja assistendi koolitus koos juhendatud praktikaga
Õppekava "Lapsehoidja/lasteaiaõpetaja koolitus koos juhendatud praktikaga"
Koolitus toimub Viljandis
Loengud toimuvad üldjuhul tööpäevadel tunniplaani alusel. Enne koolituse algust avalikustatakse tunniplaan esimeseks koolituse kuuks vähemalt 10 päeva enne koolituse algust. Edasi teavitatakse koolitusel osalejaid järgneva kuu tunniplaanist koolituse jooksva kuu 20ndal kuupäeval.
Koolitus on mõeldud neile, kes soovivad, tööle asuda lapsehoidjana, lasteaiaõpetaja assistendina. 
Koolituse kogumaht on 290 ak tundi, sealhulgas 170 auditoorset tundi (sh 26 praktilise töö tundi), 80 juhendatud praktika tundi ja 40 tundi iseseisvat tööd.
1 tund = 45 minutit (ak tund)

Auditoorsete loengute teemad ja teemade mahud:
Lapse kasvukeskkonna toetamine – 18 ak tundi
Lapse arengu toetamine – 30 ak tundi
Lapse enesekohaste oskuste kujundamine – 8 ak tundi
Lapse tervise edendamine, haige lapse põetamine, esmaabi andmine (16 ak tundi) – 32 ak tundi
Koostöö lapsevanema/hooldajaga, lapsevanema nõustamine
kasvatusküsimustes – 16 ak tundi
Erivajadusega lapse hoidmine – 22 ak tundi
Suure hooldusvajadusega lapse hoidmine – 8 ak tundi
Tööjuhendamine – 12 ak tundi
Kutset läbiv kompetents – 16 ak tundi
Imiku (0-1) hoidmine – 8 ak tundi

Lektorid:
Ene Paadimeister,  Irina Kalso,  Urve Loit, Taimi Luuri, Marju Järvpõld
 
Lapsehoidja kutse taotlemise kohta saab lugeda siit
Hind: 1750.- (lisandub 20% km)
Koolitusega alustatakse õppegrupi täitumisel, mis on minimaalselt 7 inimest.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni ja töökogemuse kirjeldus​
​

Ene Paadimeister   on lõpetanud Tallinna Ülikooli koolieelse pedagoogika ja psühholoogia eriala ning talle on antud koolieelse pedagoogika ja psühholoogia õpetaja, koolieelse kasvatuse metoodiku kvalifikatsioon. Ene on olnud lasteaiaõpetaja, põhikooli õppejuht, noortevangla psühholoog, lasteaia juhataja, riikliku ohvriabi spetsialist. Ta on tegelenud ka perevägivalla teemaga (nõustanud perevägivalla all kannatavate naiste tugirühma) ning on tegev Eesti Lapsehoidjate Kutseliidu juhatuses ja lapsehoiuteenust osutavas eraettevõttes lapsehoiuteenuse valdkonna koordinaatorina. 
Ene on Tallinna Majanduskooli mittekoosseisuline lektor ja Vändra Gümnaasiumi koolipsühholoog. Ene koolitab ka ettevõtetes teemadel stress, motivatsioon, suhtlemine.  Koolitaja lähtub kursusel koostööprintsiibist, praktilisusest, suunates eneseanalüüsile ja toetades isiklikku arengut.
​
​Irina Kalso  on lõpetanud  Tartu Ülikooli - haridusteaduste bakalaureusekraad koolieelse lasteasutuse õpetaja erialal.  Ettevõtjakoolituse ja Ettevõtluse Alustamise Sihtasutuse stardikapitali abiga on Irina loonud osaühingu Lapsehoiuteenused, mis tegutseb praeguseni, pakkudes teenust nii hoiurühmas kui väljaspool rühma (lapse juures kodus).  Irinal on kogemused riikliku õppekava täitmisest munitsipaallasteaia rühmas. Lasterühmas kasutab ta oskuste õppe metoodikat ja tunnustamissüsteemi ning turvatunde toetamiseks lapse päeva tegevuste pildirida ehk piktogrammi. Õpetajate Leht on avaldanud mitmeid tema kirjutatud artikleid.  Koolitaja lähtub kursusel koostööprintsiibist, praktilisusest, suunates eneseanalüüsile ja toetades isiklikku arengut.

Urve Loit  (esmaabiõpetaja tunnistus nr K2267)   on lõpetanud Tallinna Tervishoiukõrgkoolis õe eriala ning läbinud   Tartu Tervishoiukõrgkoolis õe erialakoolitusena intensiivõenduse. Olles hetkel Tartu Ülikooli õendusteaduste magistrant  õenduspedagoogika ja -juhtimise erialal, töötab vabatahtliku esmaabiinstruktorina Kaitseliidus, õena Tartu ja Pärnu kiirabis ning  õendusjuhina  Kilingi-Nõmme Tervise- ja Hoolduskeskuses. Urve valdab heal tasemel nii vene kui inglise keelt. Omab kogemusi koolituste läbiviimises, rahvusvahelises koostöös, projektijuhtimises, töös puuetega  inimestega ja koduhoolduses ning ürituste meditsiinilises turvamises. Tema koolitustel vahelduvad ​   õppevestlused praktiliste harjutuste ja grupitöödega. Oluline osa teadmiste ja käeliste oskuste arendamisel on situatsioonmängudel.   Koolitaja lähtub kursusel koostööprintsiibist, praktilisusest, suunates eneseanalüüsile ja toetades isiklikku arengut.

Taimi Luuri   on lõpetanud Tartu Ülikooli eripedagoogika osakonna magistriõppe 1994. aastal, mis tol ajal hõlmas endast nii logopeedia- kui eripedagoogika eriala. Praktiseerinud logopeedina 20 aastat Viljandi Lasteaed Männimäe erirühmades. Taimil on kogemused nii kõne- kui kehapuuetega väikelaste, intellektipuudega,  autismispektrihäirega kui ka aktiivsus- ja tähelepanuhäirega laste kõne  arendamisel. Praegu töötab Viljandi Päevakeskuse Laste ja Perede osakonnas  tavarühmade logopeedina. Ta on täiendanud end erialastel täiendkoolitustel ja hoiab end kursis uute teadmistega logopeediavaldkonnas. Logopeedi tööülesanneteks on arendada nii lapse kõnet kui ka tunnetustegevust. Koolitaja seostab oma koolitusel pakutava materjali reaalse eluga ja saadud teadmisi on võimalik oma töös koheselt rakendada.   Koolitaja lähtub kursusel koostööprintsiibist, praktilisusest, suunates eneseanalüüsile ja toetades isiklikku arengut.

Marju Järvpõld on lõpetanud Tallinna Ülikooli koolieelse pedagoogika ja psühholoogia eriala ning talle on antud koolieelse pedagoogika ja psühholoogia õpetaja, koolieelse kasvatuse metoodiku kvalifikatsioon. Tartu Ülikoolist on Marju saanud haridusteaduste magistrikraadi.  Marju on pikaajaliselt töötanud lasteaia muusikaõpetajana. Alates 2010. aastast õpetab ta  Tartu Ülikoolis taseme- ja ka täiendõppes õppivaid lasteaiaõpetajaid.  Lisaks on ta    koolitanud muusikaõpetajaid (Orff-metoodika) ning on koolitaja ka Eesti Rahvapärimuskoolis. Oma töös on ta ise koostanud õppematerjale.
Lisaks õpetajatööle tegutseb Marju aktiivselt Eesti Lasteaednike Liidus ning on Eesti Õpetajate Liidu kutsetaotlejate kompetentsuse hindajate meeskonnaliige.   Koolitajana on Marju praktiline, koostöine ja pühendunud lapse arengule sobivate muusikaliste meetodite ja võtete leidmisele.   Koolitaja lähtub kursusel koostööprintsiibist, praktilisusest, suunates eneseanalüüsile ja toetades isiklikku arengut

Maris Siiman on lõpetanud Tallinna Pedagoogikakooli sotsiaalpedagoogika erialal (1994) ja   Tartu Ülikooli eripedagoogika erialal (2007). Maris on töötanud 23 aastat raske  ja sügava vaimu- ja liitpuudega lastega sh autismispektri häirega lastega Kuressaare Väikelastekodus, Viljandi Lasteabikeskuses ja Jaagu Lasteaed-Põhikoolis toimetuleku- ja hooldusklassi õpetajana, rehabilitatsioonispetsialistina ning eripedagoogina. Ta valdab erinevaid kõnet toetavaid ja asendavaid ning visuaalseid meetodeid, mis aitavad erivajadusega lapsel maailma paremini tajuda ning mõista. Alates 2017. aastast töötab Maris Viljandi Krõllipesa Lasteaia eripedagoogina, kus on tulnud tegeleda tavalasteaias eriabi vajavate lastega sh aktiivsus- ja tähelepanuhäirega, autismispektri häirega, erinevate käitumisprobleemidega ning kõne- ja mõtlemisprotsesside mahajäämusega lastega. Marise põhimõtteks on muuta erilised vahendid ja meetodid kaasavas lasteaias tavaliseks, sest tavalisi lapsi need  toetavad samuti, aga erilised lapsed ilma nendeta ei saa. Nii on kõigil lastel parimad võimalused oma erilisusega toime tulla tavalises keskkonnas.   Koolitaja lähtub kursusel koostööprintsiibist, praktilisusest, suunates eneseanalüüsile ja toetades isiklikku arengut